Villanäitus

Klõpsa pildil, näed suuremalt

13. jaanuaril kell 16.00 avatakse Harjumaa Muuseumis Hea Villa näitus. Näitusel saab näha erinevate lambatõugude villa, käsitsi kedratud lõnga ja villatöötlusvahendeid.

Näitus jääb avatuks 13. jaanuar – 27. märts.

12. veebruar ja 12. märts toimuvad muuseumis töötoad, kus on võimalik õppida villa kraasima ja kammima ning lõnga ketrama.

Näituse korraldab MTÜ Hea Villa Selts koostöös Harjumaa Muuseumiga, toetab Eesti Kultuurkapital.

Ajal, mil enamik lambakasvatajaid näeb villa kui lambapidamise tülikat kõrvalprodukti, on mõned taluperenaised võtnud kvaliteetse villa tootmise oma südameasjaks. Nende kasvatatavate lammaste villadest ongi kokku pandud Hea Villa näitus. Näitusel tutvustatakse erinevate lambatõugude (eesti maalammas, ahvenamaa lammas, gotlandi lammas ja rootsi peenvillalammas) villasid ja nende villast käsitsi kedratud lõngasid. Villad on väga erinevates toonides – lumivalgest süsimustani, nii pehmeid kui karme. Näitusel saab näha ka vanaaegseid villatöötlusvahendeid.

Tegemist on kolmanda Hea Villa näitusega. Kaks esimest näitust toimusid 2009. a. Tallinnas Eesti Käsitöö Maja galeriis ja 2010. a. Pärnus Maarja-Magdaleena Gildi majas.

Lisainformatsioon:

Julika Roos

MTÜ Hea Villa Selts, juhatuse liige

Tel. 521 8299

Riine Kallas

Harjumaa muuseum, direktor

tel. 678 2050

Taustainfo:

MTÜ Hea Villa Selts ühendab lambakasvatajaid ja käsitöölisi, kes hindavad kvaliteetset kodumaist lambavilla. Seltsi peamisteks eesmärkideks on väärtustada ja tutvustada villaga seotud traditsioonilist käsitööd, juhtida lambakasvatajate tähelepanu villa parendamise vajalikkusele, uurida villatöötlemisalast pärimust ja traditsioone ning korraldada villakasvatuse ja käsitööga seotud nõustamisi, koolitusi ja kursusi.

Harjumaa Muuseum on Eesti noorim maakonnamuuseum, mis asub Keila jõepargis ja tegutseb 19. sajandi algusest pärinevas Keila mõisas. Muuseum on külastajatele avatud K-P 11.00–16.00 (alates märtsist 11.00-18.00).

Hea Villa näitus Pärnus

Pildid: Liis Luhamaa, Julika Roos

Hea Villa näitus

Klõpsa pildil, näed suuremalt ka

Armsad sõbrad!

Alljärgnevaga kutsume teid vaatama Hea Villa näitust Maarja-Magdaleena Gildi näitusesaalis, Uus tn.5 Pärnus.

Avamine toimub 28.mail kell16.00, näitus jääb avatuks kuni 4.juunini.

Gildimaja on avatud T-R 11.00-17.00, L 11.00-15.00.

Hea Villa näitus sai ellu kutsutud, et uurida, kas meie lambakasvatajad väärtustavad villa kui väärtuslikku toorainet ja kui palju kasvatatakse Eestis lambaid, kelle vill on sobilik tekstiilitöödeks.

Näitusel on kokku saanud grupp lambakasvatajaid ja käsitöösõpru. Osalevad kaheksa talu perenaised, kelle karjasisene aretuspüüdlus on järjest parema villa suunas ja käsitöölised, kes väärtustavad head eestimaist lambavilla.

Näitus erineb tavapärasest, kuna peaesinejaks on seekord materjal-lihtsalt vill kogu oma ilus. Väljapanekul saab näha ja katsuda villa erinevates töötluse etappides: pesemata villast käsitsi kedratud lõngani.

Asjassepühendamatu ei pruugi ette kujutada, kui erineva väljanägemise ja omadustega see tuttav materjal olla võib. Samas iga käsitööline teab, et kvaliteetse käsitöö esmaseks nõudeks on õige materjali valik, olgu see siis vaibaks sobilik tugev ja vastupidav lõng või salli kudumiseks vajalik pehme peenvill.

Näitusel osalevad: Merike Palm Uue-Taatsi talust Läänemaal, Kadri Roosi Esna mõisast Järvamaal, Merike Bakhoff Vaike talust, Liis Luhamaa Männiku talust ja Julika Roos Jaani talust Pärnumaal, Riina Paisu Käki-Tasmuthi talust ja Eve Alekand Lülle talust Raplamaal, Liilia Tali Rõõmu talust Valgamaal.

Näituse idee algatasid ja eri kandi villarahvast aitasid kokku viia Liisa Kallam ja Liisa Tomasberg MTÜ-st Vildiarenduskeskus. Esimene Hea Villa näitus toimus augustis-septembris 2009 Eesti Käsitöö Maja galeriis Tallinnas. Sel aastal korraldab Hea Villa näitust MTÜ Hea Villa Selts.

Ootame lahkelt villailu nautima ja värsket koduleiba ning kitsejuustu maitsma 28.mail algusega kell 16.00 Maarja-Magdaleena Gildi ärklikorruse näitusesaalis.

Kõikidel näitusepäevadel on kohal käsitöölised, kes tutvustavad traditsioonilisi villatöötlemise võtteid, nagu villa kraasimine, kammimine, ketramine kedervarre ja vokiga.

Julika Roos

MTÜ Hea Villa Selts

Liisa Kallam

MTÜ Vildiarenduskeskus

Vaibavõistlus

"Minu vana(ema) vaip", selline tore üritus on ellu kutsutud, et märgata ja taaselustada vanasid vaibakudumise tehnikaid. Nõnda annavad teada korraldajad vaibakonkursi tutvustuses.
Igaüks võib neti vahendusel konkursil ka ilma kudumata osaleda, andes hääle oma lemmikutele. Vanaemade aegsed vaibad tulevad väljanäituselegi, nii saab neid ise vaatama ja näppima minna:

26.-30. aprillil Tartu Antoniuse Gildis
4.-14. mail Maarja-Magdaleena Gildis Pärnus
18.-29.mail Tallinna Rahvaülikoolis

Maarja-Magdaleena Gildis on näituse avamine 4. mail, kellaaeg arvatavalt 17.00. Toimub ka väike loeng-workshop.

DUO Pärnus

28.aprillini jääb Pärnus Uue Kunsti Muuseumis avatuks vildinäitus, autoriteks Liisa Kallam ja Liisa Tomasberg.

Näitus “DUO” hõlmab kahe tekstiilikunstniku – Liisa Kallami ja Liisa Tomasbergi viimase paari aasta töid. Kahte autorit seob huvi tegeleda viltmaterjaliga peamiselt sisustustekstiilide vallas, sügavam huvi materjali olemuse ja arendamise osas. Ühiselt loodi aastal 2005 MTÜ Vildiarenduskeskus, et lisaks disainile viia läbi villa- ja vildialaseid koolitusi ja kursuseid. Autoreid köidab enam suuremõõtmeliste tekstiilide viltimine, osaliselt inspiratsiooniks Aasia maade tihked paksud jurta vildid. Näitusel saab tutvuda seeria põrandavaipadega, kus on ühendatud vilt ja villane lõng “Villu”, olles nii läbi põimitud kui sisse vilditud kujul. Vaibad on valmistatud käsitsi, osad järeltöödeldud Soome vildivabriku vildimasinal. Teise osa moodustavad näitusel snowtube`id ehk istmeid igale eale. Istete vormid on inspireeritud Snowtubes`idest, millega on harjutud liuglema mägedelt alla ehk tuubima. Snowtubes`ide vormid pakuvad istet, on dekoratiivseks objektiks interjööris, väiksemad vormid pakuvad lastele mängulusti. Snowtube`i kuju on alati veidi üllatuslik, tegu on erinevate sõidukite sisekummidega, mis täitudes õhuga võtavad kergelt ebaühtlase vormi. Vormid on kaetud käsitsi valmistatud viltkangaga ja paar tuubi on saanud “Villu” lõngast heegeldatud katte. Tuubide katted on valmistatud erinevatest kiusegudest, nagu turvas + vill ja linakiud + vill. Näitus DUO oli aastal 2009 eksponeeritud Estonia Talveaias.

Pisike asjaline külastaja proovimas tuubimist näitusesaalis.
Fotod: Liisa Kallam ja Liisa Tomasberg

Loomade tagasilaulja

(muinasjutt Põhja-Ameerika algonkinidelt)

Oli kord suur küla. Külarahvas käis jõel lõhet, hõrnast ja angerjat püüdmas. Nad küttisid ka põtru, kuivatasid põdraliha ja küpsetasid lõkkel pruuniks.
Kord ütlesid kaks meest: "Me lähme vaatame, kas kaugemal ka inimesi elab."
"Millal te tagasi tulete?" küsisid teised neilt.
"Enne ei tule, kui kohtame kuskil inimesi."
"Kuhupoole me lähme?" küsis üks mees teiselt.
"Lähme lõuna poole, "ütles teine.
Nad hakkasid minema, läksid ja läksid. Nii nad läksid kaks nädalat, kuni jõudsid ühe vigvami juurde. See oli pikk vigvam, mõlemas otsas uks. Vigvamis oli vanamees ja vanaeit. Vanamees ütles:
"Ma elan siin maailma algusest saadik. Minu vanaema oli siin, kui maailm tehti. See siin on töötegemise vigvam."
"Mis tööd sa siin teed?" küsisid mehed.
"Seda te näete õhtul, kui ma tööle hakkan, " vastas mees. "Praegu ma ei saa tööd teha. Vanaema, anna ruttu meestele süüa."
Vanaeit tõusis ja keetis natuke põdraliha. Kui külalised söönuks said, koristas vanaeit potid-kulbid kokku. Meestele tehti asemed vigvami seinte äärde. Vanaeit ütles, et neil läheb vigvamit öösi vaja.
Mees hakkas kasetohulahmakal trummi lööma ja laulma. Ta ütles: "Ma laulan kõikidele loomadele, et nad elusaks saaksid, et nad ellu ärkaksid neist loomade tükkidest, tiibadest, päädest ja jalgadest, mis inimesed ära viskavad."
Puhteaegu jättis ta laulmise. Hommikul ütles ta külalistele: "See on minu töö iga öösi. Mulle ei meeldi kui inimesed loomi raiskavad. Inimesed peavad kõik ära kasutama. Nad peavad ära kasutama angerja naha ja muud osad. Mida nad ei kasuta, selle peavad nad maha matma. Nad ei tohi lasta ühelainsal karvakeselgi kaotsi minna."
Siis ütles vanamees: "Minu kanuu on all jõe ääres."
Nad läksid jõe äärde. Ta ütles: "Kas te näete kalu siiapoole ujumas?"
Ta võttis teokarbist tehtud vile ja vilistas. Vesi oli väga selge ja mehed nägid vees igasuguseid kalu.
"Need on minu kalad, "ütles ta. "Nad sünnivad kalatükkidest, mis inimesed ära viskavad. Ma laulan neile ja nad tulevad tagasi."
"Kas siinmail veel inimesi elab?" küsisid mehed.
"Elab ikka, " vastas loomade tagasilaulja.
"Olgu pääle, "ütlesid mehed. "Nüüd me lähme koju tagasi."
Nad hakkasid põhja poole tagasi minema. Läksid ja läksid, kuni sai mindud kaks nädalat. Siis nad jõudsid koju. Kodus nad rääkisid, kuidas olid olnud külas loomade tagasilaulja juures. Nad rääkisid ka, mis loomade tagasilaulja neile oli ütelnud.

Kristina Rajando näitus "Läks nahka" Eesti Käsitöö Maja Galeriis (Pikk tn. 22 Tallinn) on avatud 4. jaanuarini.


Aitäh Sulle, Kristina!