Heleda häälega

"Minu oma talitab nagu täis perenaine muistegi: niipea kui suu paotab, on sead kannul. Õige perenaise hääl on magusam kui teise mehe rukkis".

Sedasi mõistis Vargamäe Andres vastata oma riuklikule ja salamisi üleaedse perenaise ja tema "heleda jaale" järgi õhkavale naabrimehele. Tea, kas Soomemaalgi omad Pearud ja Andresed raamatulehtedel tõde ja õigust nõutavad, Krõõda moodi heleda häälega karjakutsujad on nad kenasti filmilindile võtnud küll.

Ja ega see praegugi teistmoodi ole kui omal ajal Tammsaare mail. Karja tuleb ikka kokku kutsuda. Jaani talus ka. Pikalt - pikalt vokaale ja rõhutatult konsonante! Heledal häälel muidugi.

Utiutiutiuti - määbää, ja kohale need lambukesed enamasti jooksevad. Kui ei tule, võtame karjakoerad appi.

SimoSamiSiiriSeppoSaara - borderikamp on kui üks mees kohe kohal, tavaliselt siis Magna poiss ka, kes muidu aeg-ajalt kõrvad lukku paneb.

TinnaTinnaTinna - peab natuke kauem ootama ja kannatust varuma, sest karjavalvekoeral on oma arusaam kohale tõttamise vajadusest ja kiirusest.

DonnaDonnaDonna - peab veelgi rohkem kannatust varuma, kuni muldvana valvekoer jõuab. Enamasti on tähelepanu teravam, kui enne on veidi hullatud noorte borderipoistega.

Kitsekitsekitse - reeglina jooksevad kitsed kohale kiiresti, uudishimu on lihtsalt nii suur.

Tiptiptiptip - kanad tulevad igast ilmakaarest, unustades naadilehed põõsaste all ja vihmaussid mullas. Kui juba kutsutakse, siis kindlasti ka midagi antakse. Tibukutse peale tulevad tavaliselt sama kiiresti kassid.

Kissukissukissu- hakkab üks madin ja kostavad potsatused, kui lakapealselt või rehealusest kassiparv alla lendab. Neid on meil üksjagu, arv on vahelduva suurusega. Mõnikord kolivad meie kassid naabrite juurde ja meile seab ennast sisse jälle mõne teise naabri kass, mõne viib rebane. Piisab ka, kui hüüda kaht põhiemandat - Miiat ja Juulit. Siis samuti kogu pere platsis.

Hanehanehane - see kutse justkui rohkem enda jaoks, haned lärmavad tegelikult iga kutsumise peale ühtemoodi. Neil on ju alati ütlemist.

Kuidas sina oma karja kutsud?

Seotud postitusi: Karjalaskepäev.

Karjatamispäev

Pühapäeval, 27. mail toimub Jaani talus Pärnumaal Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühingu eestvedamisel karjatamispäev.

Rohkem teavet leiad tõuühingu kodulehelt.

Jaani talu bordercollie Magna. Foto: Anne Soovik

Heimtali

Heimtali laadal käimine on saanud juba traditsiooniks. Igati mõnus ja lahe on seal muuseumi õuel alati, lahked laadakorraldajad ja tore käsitöörahvas müümas ning ostmas. Ja aina toredamaks läheb, kui lisanduvad sellised üritused.

"Käi ja koo 2012" ehk üleriigiline kõndivate kudujate võistlus 12. mail Heimtali laadal.

Klõpsi pildil, näed suuremalt

Vahva ettevõtmine, mille juures mulle meeldib vaat et veel kõige rohkem kuulutus vardakottide rentimisest :) Vardakotte on muidugi hästi tore ka ise teha, õpetuse leiab käsitööraamatust "Mõned nopped kihnu näputööst", Viljandi Kultuuriakadeemia 2005.

Kui peaksin kudumisvõistlusest osa võtma, siis mulle passiks kõige rohkem Vormsi neidude - naiste pildil oleva kõige parempoolse osaleja roll - lõngakera hoidmine.

Nii et jah, parem jään oma liistude ehk ketramise juurde. Seda me laadal seltsis ka teeme ja soovi korral näitame ning õpetame teistelegi.

Käi ja koo ja kõnni sisse Hea Villa Seltsi telki, sest eks ole ju nii, et kõige parem lõngakera vardakotti pistmiseks on ikka enda kedratud!

Pika otsimise peale leidsin ühe kihnu õpetuse järgi ammu aega tagasi õmmeldud vardakoti pildi. Tegin selle kingituseks heale sõbrale - tema on lisaks ketramisele ikka tubli kuduja ka :)

Lambategu

Mitte ainult inimlapsele ei meeldi kevadine pori, oma kirju kasuka sai veelgi kirjumaks selle kevade esimene lambatall, kel emaks eesti maalammas, isa on ahvenamaa jäär. Kõigil allpool olevatel piltidel on puhtatõulised ahvenamaa lamba tallekesed.

Seitse ühe hoobiga. Sellise pealkirja oleksin pannud eilsele keskpäevasele postitusele, juhul kui mul oleks olnud mahti siia kirjutama tulla. Olin hoopiski laudas ja vaatasin, kuidas üks lammas alustas ja teised jätkasid, kuni järjest, vaevalt tunnikese jooksul sündisid seitse tallekest. Päev oli aga alles noor ja ahelpoegimine jätkus - kokku sündis eile 12 talle. See on ka läbi aegade ühe päeva rekord meie lambapidamises. Uh!

Et sündimine ja poegimine on niivõrd loomulik ja looduse poolt täiesti täiuslikuks lihvitud tegevus, siis jäi minul vaid kõrvalvaataja roll ja pealtvaatamise rõõm. Ainult pea käis õhtu lõpuks veidi sellest virr-varrist ringi, sest terve laut sai korraga määgivaid uttesid ja nended tallekesi täis - vastpoeginute hääled äratasid kõvad ematunded üles ka juba varasemalt poeginud uttedel ning neile vastas häälekas, erinevas vanuseastmes mudilaskoor.

Igatahes on see tore ja natuke ka väsitav aeg nüüd läbi, jäänud veel üks poegija.

Vaadates tallede hulka, on päris hea meel, et sügisel sai paaritatud vaid alla veerandi meie põhikarja uttedest.

Seltskond tuli taas kirju-mirju, ahvenamaa lambatalled oma erivärvilistes kasukates. Sekka ka natuke ristandtallesid, kel äratuntavalt mõlema vanema poolset tegu ja nägu.

Kitsetegu

Hea sõbra Merikese poolt külakostiks toodud kitsejuust maitses nii hästi, et ootan nüüd päris kannatamatult aega, mil jälle ise saan juustu tegema hakata. Niikauaks pakuvad aga lusti ja silmarõõmu meie uued kitselapsed.

Tallede kasukavärv on võrdlemisi klassikaline - must ja valge, kuid kõrvamoes tundub sel kevadel küll kõik lubatud olevat.

Traditsioonilise nahaõmbluse koolitus

Rege rauta suvel, kasuka õmblemist alusta... ka suvel!

Traditsioonilise nahaõmbluse koolitus

Toimumisaeg: 25. – 26. mai 2012

Toimumiskoht: Jaani talu Valistre küla Pärnumaa

Kursuse eesmärgiks on tutvustada Pärnumaa traditsioonilisi lambanahkseid kasukaid ja tundma õppida levinumaid nahkesemete käsitsivalmistamise võtteid.

Juhendaja: Made Uus – kaitsnud 2010. aastal TÜ VKA rahvusliku tekstiili eriala juures diplomitöö „Traditsiooniliste võtetega valmistatud lambanahkne kasukas”.

On vabakutseline käsitööline. Alates 2010. aastast juhendab Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis jänesenahatöötlemise kursust. Alates 2011. aastast TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia nahkesemete valmistaja spetsialiseerumismooduli õppejõud. Elab Alatskivi vallas ja peab kihnu maalambaid, on ka Kihnu Maalambakasvatajate Seltsi liige.

Kursus koosneb kahest õppepäevast, kus tegevus toimub peamiselt praktilise tööna.

1.päev kell 16 -21, valmistame kolm tööproovi:

- lihtühendusõmblus teraskandiga

- lihtühendusõmblus Ruhnus levinud pistega

- lahtise lõikeservaga rullkant ja naharibadest valmistatud kinnitusdetailid

2. päev kell 10 – 16, valmistame ühe tööproovi:

- Pärnumaa kasukate esikinnise valmistamine punaste rihmade ja metallnööpidega

Osalejatel kaasa võtta:

• käärid naha lõikamiseks
• terava otsaga nuga või skalpell nahale aukude tegemiseks
• meeste habemeajamiseks mõeldud žiletihoidja koos žiletiga (mitte see uuemat tüüpi kahe lähestikku asetseva teraga, vaid klassikaline) karvade eemaldamiseks nahalt
• pintsetid nõela ja naha tõmbamiseks
• sõrmkübar
• lõikelaud naha töötlemiseks noaga
• joonlaud
• kaks suure kannaauguga metallnööpi, millest nahariba läbi mahub. Nööpide läbimõõt max 1,8 cm
• Lambanahka kulub tööproovidele umbes 35 X 45 cm ehk ligemale 15 dm2. Võivad olla ka umbes 10 X 20 cm suurused tükid. Karva pikkus nahal 1- 2,5 cm, pikema karva puhul on pisut ebamugav õmmelda. Tööproovideks sobib mõni halvema kvaliteediga nahk, mida ei ole kahju tükkideks lõigata. Oluline on, et nahk ei oleks väga paks ja jäik.

Kel endal lambanahka pole, saab seda soetada koha peal lisatasu eest.

Juhendaja poolt kaasa:

• kolmetahuline nahaõmblemise nõel
• tugeva keeruga korrutatud linane niit
• mesilasvaha
• punane nahk
• konspekt ja tööjoonised

(Kui eelpool nimetatud asjadest on midagi omal olemas, võib samuti kaasa võtta).

Koolituse maksumus: 80 EUR/osaleja

Hinna sees 2- päevane koolitus, juhendaja poolt kaasavõetud materjalid ja töövahendid. Soe söök ja kohvi/teelaud Jaani talu köögist mõlemal päeval.

Lisateave kursuse kohta: Made Uus, tel 55 640 240, e-mail: made.uus@gmail.com

Eelregistreerimine ja lisateave ööbimisvõimaluste kohta: Julika Roos, tel 5218299 e-mail: julikaroos@hotmail.com

(Pärast eelregistreeringut saadame arve, mille palume tasuda panga kaudu. Registreering koolitusele on jõus peale arve tasumist).

Kohtade arv on piiratud! Registreeruda saab kuni 5. maini!

Registreerumine on lõppenud!

Made lambanahkne kasukas. Valmistatud käsitsi, traditsiooniliste võtetega.

Pildid: Made Uus

Vaata lisaks kasukajuttu ajalehest "Sakala".

Kedervarre ja koerakarvaga Pärnus

Hea ketrushuviline!

Laupäeval, 10. märtsil algusega kell 11 ootan Sind koerakarva ketramise õpituppa Maarja- Magdaleena Gildis, õdusas Signe Nahakojas (Uus tn.5 Pärnus).

Teeme juttu:

- koerakarvast kui iidsest käsitöömaterjalist;
- koerakarva omadustest;
- sellest, mida tasub tähele panna, kogudes koerakarva lõnga valmistamiseks;
- kuidas koerakarva pesta ja säilitada;
- koerakarva kasutamisest koos teiste loomsete kiududega;
- koerakarvase lõnga pesemisest

Asume asja kallale:
- Sorteerime ja nopime koerakarva ja lambavilla;

- Kraasime (trummelkraasi ja käsikraasidega) koerakarva eraldi ja koos lambavillaga;
- Ketrame kedervarrega;

- Korrutame lõnga ja valmistame lõngavihi haspli või viipsipuuga

Koolituse hind: 25 EUR

Hinna sees kirjalik materjal käsitletatavatest teemadest, materjal kraasimiseks ja ketramiseks (erinevad lambavillad). Väike kohvi- ja teepaus koos suupistetega.

Kõik vajalikud töövahendid on olemas, kedervarsi ja käsikraase on võimalus kohapeal ka osta.

Võimalusel võta endagi töövahendid koos koerakarvaga kaasa.

Registreerimine telefonil 5218299 Julika või meili teel: julikaroos@hotmail.com

Harjutamine teeb meistriks- ka kedervarrega kedrates.

Foto: Siim Kinnas