Hea Piret tõi Mardilaada aegu mulle ketrusprooviks oma koerte aluskarva ja hiljem saatis ka pildid. Mulle meeldis nende hulgast kõige rohkem see sinitaevaga rannapilt ja Pireti lahkel loal selle ka avaldan. Koerad on alaska malamuudid, kelle kohta on ilusa iseloomustuse kirjutanud koeraveeb.
Aga et see ürgne tõug, nagu nimigi viitab, pärineb karmidelt lumistelt aladelt, kus taevas pigem jäiselt külmsinine kui siniselt suvesoe, siis siin vaade ühest hirmkülmast talvehommikust meie karjamaadele.Kui me nüüd ise juba ei kasvataks lambaid ja karjakoeri borderkollisid, siis valiks arvatavasti omale hoopis selle targa ja tööka koeratõu esindajad, sest vaadates ümberringi neid lumevälju ja tagasitulevaid päristalvesid, oleks ju imevahva koerte kelgurakendiga ringi tuisata või kui automootor järjekordselt ei käivitu, sutsti kohalikku poodigi libiseda.
Hea meelega kasvataks neid muidugi ka kui "villakoeri", kes alaska malamuudid kahtlemata on. Seesama koeraveeb toob nende juures ühe "miinusena" välja just rohke karvavahetuse, mis kasvatajaile tülikas lisakohustus. Mulle endale tundub see omadus küll kõvasti plusspoolele minevat :)Siin väike prooviketrus nende koerte valgest aluskarvast, ühekordne koerakarvalõng on kokku korrutatud meie talu lambavillaga. Mõnus, pehme, soe....nagu alaska malamuut isegi.
Väga kutsuv ja mõnus lõngatups ja sümpaatne "villaloom". Mina oma igikülmetavate jalgadega oleks tulevikus küll koerakarvast tehtud sokkidehuviline...
VastaKustutaAitäh Leina! Koera-lamba lõngatupse oli kogunenud kaunike hulk, nii said mõned pisukeseks "tooteks" vormitud. Järgmise postitusega katsun mõned pildid üles sättida.
VastaKustutaOmale õnnestus kalli ema kaasabil ikka üks koerane sokipaar jalga saada, sedapuhku küll villaveskis kedratud lõngast.Aga needki vägagi soojad ja iga pesu järgi aina karvasemad :)