Novembri alguspäevil moodustasid kaheksa utte omakeskis tõelise haaremi ja keeldusid häälekalt teistega koos karjamaale minemast. Mis muud, kui lasin neile jäära seltsiks. Sellest kenast kooslusest sai varakevadisi lambalapsi pea-aegu topelt, ehk siis ainult üks utt tõi ilmale üksiku talle. Ülejäänutel ilusasti kaksikud, läbisegi nii tüdrukuid kui poisse. Viimaseid mõned rohkem. Tea, kas lambad olid samuti sellest pikast lumetalvest tüdinenud, igatahes tõid ka valged uted värvilisi tallesid. Ei ühtegi valget tallekest sedakorda :)
Kõige viimasena, ehk eile sündinud rootsi peenvillalamba jääratall. Tema kaksikõde on samuti pruun.
Saaremaa päritolu valge eestimaine lammas tõi ilmale kena pruuni jääratalle ja musta utekese, kes tegelikult musta tallega kõrvutades paistab tume-tume pruunikas.
Selliseid "pandasid" on eesti maalammaste hulgas palju, meie karja sündis niisugune tore tegelane esmakordselt. Ja siin esimesena ja esmakordselt poeginud rootsi peenvillalamba kaksiktalled, samuti poiss ja tüdruk.
Eriti teebki mulle rõõmu selline kirju kari, ootasin väga karjatäienduseks pruune utekesi. Mis värvi ja sugu ning kui palju kokku sünnib tallekesi alates maikuu teisest poolest, mil poegimas juba 30 lammast, ei seda ette tea. Arvata võib, et ikka päris palju :)
Vahepeal tuleb aga hoopiski teistmoodi tore aeg- pista näpud mulda, nautida taimelapsukeste tärkamist ja minna vastu suve-ootusele.
Kevadet!
Niii armsad! Nüüd jagub sul juba pruuni villa vist ilusti. Ma olen natuke kade näiteks Soome maalammaste peale, sest nende seas on ka pruune lambaid. Maalammastelt nii pruuni villa kahjuks ei saa. Jõudu!
VastaKustutaKõigil kenad mütsid peas ja eriti vahva on see panda moodi tegelane :)Ilusat villa ja jõudsat kasvu teie pisiperele!Jõudu ka pererahvale muidugi!
VastaKustutaTänud, Silvia! Sullegi jõudu tallekestega ja kena kasvamist!
VastaKustutaJah, enda tarbeks jagub ilusti, ja kui mõni pruun ristandtall juhtub ka veel sündima, siis seda enam. Soome maalambaid on kenasid pruune, olen oma silmaga näinud ja katsunud, ilusa pehme villaga ka.
Eesti maalambal on aga jällegi need toredad hallid toonid, mis aastate jooksul muudkui muutuvad. Ja tegelikult meie vanal Toril on nüüd juba põnev beežikat tooni vill seljas, alguses oli ju päris must teine.
Ootan põnevusega ka meie ahvenamaa lammaste poegimist, neilgi on pruune, kuid nagu ikka arhailistel tõugudel on nad tihtipeale hästi kirjud. Näiteks selg pruun, kõhualune valge ja kael hoopis hallides toonides. Meie jääradki on erinevad hallisegused. Siit ka hästi põnevad nahad ja käsitsi ketramiseks lahedad villavalikud :)
Aitäh ja jõudu, Airi!
VastaKustutaOsad tulid ikka ilma mütsikesteta ka, mustad kui sitikad :)Või siis valgete märgistega näol ja jalgadel. Aga see prillidega tegelane on mu lemmik tõesti. Lahket villa!
Kevad on tõesti kena aeg ja nii hea kui tuttavatel lambaid juurde tuleb :) Villa ei ole kunagi küll :D Jõudu jaksu kõigile asjaosalistele.
VastaKustutaAga mul on rõdukastis kevadkünd lusikat kasutades juba tehtud :D
Mulle meeldib panda! Talle võiks nimeks panna Kung Fu :P (vt. http://www.kungfupanda.com/).
VastaKustutaAga pruun vill - mmmm....
Jõudu ja jaksu käsitöölistele ka! Mis viga lambaid kasvatada, kui sellised mõnusad villahuvilised mu ümber :)
VastaKustutaLiis, täitsa sarnane ju :) Nii et, Kung Fu. See lambatall on muide rohkem kitsetall nüüd, sest emal tal piima vähevõitu. Pistan tema ja õekese kitsedele alla ja nüüd mõlemil rõõmsalt kõhud punnis.Kitsed muidugi nii rõõmsad pole kasulaste üle, aga jahukauss korvab ebamugavused. Üks lüpsmine ju nagunii.
Ilusad nunnud kõik! Sel aastal vist tõesti õnnistatakse pruuni villaga- meilgi kolm pruuni utkest ja kaks jäärapoissi tulnud. Ja mis puutub näppude mulda pistmisesse, siis see aeg tuleb pöörase kiirusega kätte- päike juba nii soe. Nii, et jõudu- jaksu teile sinna Jaanitallu!
VastaKustutaAitäh, Merike!
VastaKustutaTegin vastupostituse juba teie blogi kommantaariumisse :)