esmaspäev, 23. aprill 2012

Heleda häälega

"Minu oma talitab nagu täis perenaine muistegi: niipea kui suu paotab, on sead kannul. Õige perenaise hääl on magusam kui teise mehe rukkis".
Sedasi mõistis Vargamäe Andres vastata oma riuklikule ja salamisi üleaedse perenaise ja tema "heleda jaale" järgi õhkavale naabrimehele. Tea, kas Soomemaalgi omad Pearud ja Andresed raamatulehtedel tõde ja õigust nõutavad, Krõõda moodi heleda häälega karjakutsujad on nad kenasti filmilindile võtnud küll.
Ja ega see praegugi teistmoodi ole kui omal ajal Tammsaare mail. Karja tuleb ikka kokku kutsuda. Jaani talus ka. Pikalt - pikalt vokaale ja rõhutatult konsonante! Heledal häälel muidugi.

Utiutiutiuti - määbää, ja kohale need lambukesed enamasti jooksevad. Kui ei tule, võtame karjakoerad appi.

SimoSamiSiiriSeppoSaara - borderikamp on kui üks mees kohe kohal, tavaliselt siis Magna poiss ka, kes muidu aeg-ajalt kõrvad lukku paneb.

TinnaTinnaTinna - peab natuke kauem ootama ja kannatust varuma, sest karjavalvekoeral on oma arusaam kohale tõttamise vajadusest ja kiirusest.

DonnaDonnaDonna - peab veelgi rohkem kannatust varuma, kuni muldvana valvekoer jõuab. Enamasti on tähelepanu teravam, kui enne on veidi hullatud noorte borderipoistega.

Kitsekitsekitse - reeglina jooksevad kitsed kohale kiiresti, uudishimu on lihtsalt nii suur.

Tiptiptiptip - kanad tulevad igast ilmakaarest, unustades naadilehed põõsaste all ja vihmaussid mullas. Kui juba kutsutakse, siis kindlasti ka midagi antakse. Tibukutse peale tulevad tavaliselt sama kiiresti kassid.

Kissukissukissu- hakkab üks madin ja kostavad potsatused, kui lakapealselt või rehealusest kassiparv alla lendab. Neid on meil üksjagu, arv on vahelduva suurusega. Mõnikord kolivad meie kassid naabrite juurde ja meile seab ennast sisse jälle mõne teise naabri kass, mõne viib rebane. Piisab ka, kui hüüda kaht põhiemandat - Miiat ja Juulit. Siis samuti kogu pere platsis.

Hanehanehane - see kutse justkui rohkem enda jaoks, haned lärmavad tegelikult iga kutsumise peale ühtemoodi. Neil on ju alati ütlemist.

Kuidas sina oma karja kutsud?

Seotud postitusi: Karjalaskepäev.


3 kommentaari:

  1. Meenub kuidas ühel ammusel suvel sai jäära peale karjutud, kes koguaeg tüli noris:" Kuradi Vello raisk!". Vello oli siis meie jäära nimi. Aga Vello on ka meie naaber, kes parasjagu aias toimetas :-)
    Muidu kutsume umbes sama moodi oma elukaid, nagu sinagi.

    VastaKustuta
  2. Silvia, ma ei kasutanud küll sedavõrd vängeid sõnasid, kuid siiski ka üsna nõudlikku kutset ja sõnakasutust meie kassile, näiteks: "Eevi, kõtt, ei roni laua peale!" või "Eevi-Eevi, kus sa oled, tule juba ükskord tuppa!" jne. Nimelt linnas elades oli meil ühe kassi nimi Eevi. Küll ma mõtlesin, et miks üks meie naabrinaine, kes elas siiski kõrvaltänaval, kuid kelle tagaaed ulatus meie aiani, minuga rääkida ei soovinud. Tükk aega hiljem selgus, et naabrinaise nimigi on Eevi. Nii et tuleb enne ikka naabritega tuttavaks saada, kui loomadele nimesid panema hakata :)

    VastaKustuta
  3. "Kss-kss, kss-kss, kss-kss, kisss!!" kassile
    "Kiki-kiki- kiki, kööki-köki-köki!" kitsedele
    "Talla- talla, tilla- talla!" (hästi pehme llll) talledele
    "Trinnu- trinnu- trinnu!"(lammaste grupi juhile Trinityle, siis tulevad ka teised)
    "Tsipp- tsipp- tsipp-tsipp!" kanadele
    Koerad- hobused tulevad erilise vile peale.
    Mehe peab lihtsalt vahest kohale helistama :-)

    VastaKustuta

LinkWithin

.