Et mis mõttes nüüd sõbralikud. Tegelikult päris mitmes mõttes. Sellised soojad, käsitsi kedratud, käsitsi kootud, taimedega värvitud, üleni naturaalsetest materjalidest. Otse loodusest. Aga olulisem veel, et nende väikeste sokikeste tegemisel on koos nii palju mu heade sõprade ja tuttavate südamega tehtud käsitööd, et selle kohe peab kirja panema.
Kõigepealt mu ülepõldude hea naabrimemm Vaike, kes mind ikka koerakarvaga varustab, nii nagu ka teised head tuttavad, kes ei pea paljuks oma koerakarvad kokku koguda ja mulle ketruseks tuua.
Nahakoja Piret, kes ilusat nahatööd teeb, seejuures ka armsaid nahast nööpe.
Liis, kes taimedest imelisi värve välja võlub ja nendega lõnga värvib.
Merike, kes seente värvielu tunneb ja samuti taimedega nii lõnga kui ka villa värvib.
Sangaste villaveskimees Neeme, kes meie lammaste villadest alati ilusaid lõngu ketrab.
Anne, kes mu ideed ja käsitsikedratud (koerakarva) lõngad või ka villaveskis tehtud imekiiresti pehmeks kudumiks vormistab ja endagi poolt alati häid kudumise nõuandeid jagab.
Ja mainimata ei saa jätta muidugi mu neljajalgsed laudasõpru, kes kõik usinasti mulle head ja paremat ketrusmaterjali "toodavad".
Siin ülemisel pildil Liisi poolt krapiga värvitud lõng, Merikese seentega (verev vöödik) värvitud vill, Pireti "villakoera" alaska malamuudi pehme valge aluskarv, mis kedratud vokil kokku lambavillaga. Naturaalsed lõngavärvid on aga kõik pärit meie oma villakandjatelt.
Lihtsalt imearmsad!
VastaKustutaNii nummid sokikesed :) Ja tunduvad imesoojad :)
VastaKustuta-Monika
Aitäh Tiina!
VastaKustutaAitäh Monika!
Tiina, nii tore oli, kui meil laupäeval Ketruskambris külas käisid :)
Ja Sind Monika, ootame ka külla!
Oi,oi, nii pehmed ja nööbikesed ka veel. Põnev teada, kui mitme hea inimese oskused on neis kokku saanud. Talulaps ... see kõlab nii soojalt.
VastaKustutaOi, kui vahvad... kas ehk järgmiseks talveks võiks tibake suurematele sokkidele tellimuse sisse anda?
VastaKustuta