Mul lähevad kohe kõrvad kikki ja silmad särama, kui juhtun kuulama ja lugema miskit koerakarvade kohta :)
Leina Neima annab Craftwergi päevikus teada, kuidas valmistada koerakarvaseid tallasoojendajaid. Väga vahva õpetus, Leina!
Meenus kohe mu armas vanaema, kes omal ajal lastelastele sooje taldasid vanaisa vanast lambanahksest kasukast saabaste sisse lõikas, meie kutsusime neid põhjukateks (Virumaa murre, kust me peaaegu kõik pärit oleme :)
Koerakarvad ja jalatallad, need sobivad hästi kokku, tean seda omast jalast, sest enam ei kujuta üht eestimaist talve ilma koeralõnga sokkideta ettegi.
Leina Neima annab Craftwergi päevikus teada, kuidas valmistada koerakarvaseid tallasoojendajaid. Väga vahva õpetus, Leina!
Meenus kohe mu armas vanaema, kes omal ajal lastelastele sooje taldasid vanaisa vanast lambanahksest kasukast saabaste sisse lõikas, meie kutsusime neid põhjukateks (Virumaa murre, kust me peaaegu kõik pärit oleme :)
Koerakarvad ja jalatallad, need sobivad hästi kokku, tean seda omast jalast, sest enam ei kujuta üht eestimaist talve ilma koeralõnga sokkideta ettegi.
Sooje varbaid!
Armas, et Sulle meeldib :=) Koerakarvad on tõesti külmetava varvastega preilidele kohustuslik abivahend. Ja põhjukad on tuttav sõna kuskilt ka mulle, aga ei mäleta enam, kes neid niimoodi kutsus…
VastaKustutaAitäh, Leina!
VastaKustutaVillaviltimine pole ikka veel minuni jõudnud, enne tuli vokk vahele :) Aa, see õpetus paneb küll ses suunas tegutsema nüüd.