Oli kord suur küla. Külarahvas käis jõel lõhet, hõrnast ja angerjat püüdmas. Nad küttisid ka põtru, kuivatasid põdraliha ja küpsetasid lõkkel pruuniks. Kord ütlesid kaks meest: "Me lähme vaatame, kas kaugemal ka inimesi elab." "Millal te tagasi tulete?" küsisid teised neilt. "Enne ei tule, kui kohtame kuskil inimesi." "Kuhupoole me lähme?" küsis üks mees teiselt. "Lähme lõuna poole, "ütles teine. Nad hakkasid minema, läksid ja läksid. Nii nad läksid kaks nädalat, kuni jõudsid ühe vigvami juurde. See oli pikk vigvam, mõlemas otsas uks. Vigvamis oli vanamees ja vanaeit. Vanamees ütles: "Ma elan siin maailma algusest saadik. Minu vanaema oli siin, kui maailm tehti. See siin on töötegemise vigvam." "Mis tööd sa siin teed?" küsisid mehed. "Seda te näete õhtul, kui ma tööle hakkan, " vastas mees. "Praegu ma ei saa tööd teha. Vanaema, anna ruttu meestele süüa." Vanaeit tõusis ja keetis natuke põdraliha. Kui külalised söönuks said, koristas vanaeit potid-kulbid kokku. Meestele tehti asemed vigvami seinte äärde. Vanaeit ütles, et neil läheb vigvamit öösi vaja. Mees hakkas kasetohulahmakal trummi lööma ja laulma. Ta ütles: "Ma laulan kõikidele loomadele, et nad elusaks saaksid, et nad ellu ärkaksid neist loomade tükkidest, tiibadest, päädest ja jalgadest, mis inimesed ära viskavad." Puhteaegu jättis ta laulmise. Hommikul ütles ta külalistele: "See on minu töö iga öösi. Mulle ei meeldi kui inimesed loomi raiskavad. Inimesed peavad kõik ära kasutama. Nad peavad ära kasutama angerja naha ja muud osad. Mida nad ei kasuta, selle peavad nad maha matma. Nad ei tohi lasta ühelainsal karvakeselgi kaotsi minna." Siis ütles vanamees: "Minu kanuu on all jõe ääres." Nad läksid jõe äärde. Ta ütles: "Kas te näete kalu siiapoole ujumas?" Ta võttis teokarbist tehtud vile ja vilistas. Vesi oli väga selge ja mehed nägid vees igasuguseid kalu. "Need on minu kalad, "ütles ta. "Nad sünnivad kalatükkidest, mis inimesed ära viskavad. Ma laulan neile ja nad tulevad tagasi." "Kas siinmail veel inimesi elab?" küsisid mehed. "Elab ikka, " vastas loomade tagasilaulja. "Olgu pääle, "ütlesid mehed. "Nüüd me lähme koju tagasi." Nad hakkasid põhja poole tagasi minema. Läksid ja läksid, kuni sai mindud kaks nädalat. Siis nad jõudsid koju. Kodus nad rääkisid, kuidas olid olnud külas loomade tagasilaulja juures. Nad rääkisid ka, mis loomade tagasilaulja neile oli ütelnud.
Kristina Rajando näitus "Läks nahka" Eesti Käsitöö Maja Galeriis (Pikk tn. 22 Tallinn) on avatud 4. jaanuarini.
Külm tõi uued värvid, sall tõsi, soojendas juba eelmisel talvel. Värske lume toonid koos jõulumeeleoluga on aga välja valitud ja lõbus kiire kudumine ees. Tegemine ikka samastsarjast.
Täna ja homme tegutsevad ketruskambris Liis ja Merike, mind leiab seal toimetamas neljapäeval ja reedel. Laupäeval, 19. detsembril oleme aga kõik turulised, sealsamas gildimaja ümbruses ja Steineri aias toimub jõulueelne taluturg. Ka gildimaja on avatud ja taas tegutsevad erinevad töötoad ja meistrikojad.
Kunagi olid koduloomad ja metsloomad. Nüüd on lemmikloomad ja lihaloomad. Vahe on vägev.
Teoloog Toomas Paul
Meil on koduloomad. Nagu oli kunagi- suur koer kaitseb kodu, karjakoerad käivad karjas ja kassid püüavad hiiri. Kitsed annavad piima ja lambad villa ning mõlemad hooldavad maastikku. Ja kui jõuab kord kätte nende aeg minna taevastele karjamaadele, siis kingivad ka naha ja annavad maitsva toidu lauale. Jaani talu lammaste villasid, sellest kedratud lõnga, nii käsitsi kui ka villaveskis tehtud, samuti lamba-ja kitsenahkasid, saad tulla vaatama ja ostma Maarja-Magdaleena Gildi poest ja Ketruskambrist Uus tn.5 Pärnus. Ja loomulikult leiab mind aeg-ajalt ka mõnusatel käsitöölaatadel ja taluturgudel. Viimane neist ongi toimumas juba 19.detsembril Pärnus Steineri aias ja selle ümbruses. Kohe sealsamas gildimaja juures.
Piltidel väike valik meie talu lamba-ja kitsenahkadest, mis Soome nahaparkalite käe alt värskelt saabunud.
Lõngasalve varud, mõnuga ribadeks lõigatud vanad pitspluusid, sada silma vardale 10 mm. "Värvikoodi" andis sügis kodutalu õuelt.
Eeskuju Sally Harding`i raamat "Jämedate varrastega kiirelt kootud", kirjastus Varrak 2005. Kudumine tõepoolest kiire ja..... sügisene, sest nii nagu sa hommikul ei tea, milliseks kujuneb üks Èestimaa sügisilm, sai ka salli tegelikust pildist aimu alles viimase silma mahakudumisel.
Kohe-kohe toovad talvekraadid aga juba uued värvid. Ja minu uue salli :)
Et mitte päris samasugust postitust teha, muutsin vähemalt pealkirja ära :)
Liis pani oma päevikus kõik olulise juba kirja, nii et hea meelega suunan teid sujuvalt siia lugema-tutvuma.
Ketruskamber kolme ketrajaga kutsub külla!
Värskelt saabus ka gildimaja pressiteade:
12. det.2009 11.00-15.00 ÕPITUBADE PÄEV, Maarja-Magdaleena Gild Uus tn 5
Maarja-Magdaleena Gild ootab kõiki jõulukinke meisterdama ja oma käe ning mõttega endale pühadetunnet looma.
- kätt saab proovida küünlalaterna, lõhnava jõulukaardi ja trükitud riidest kotikeste valmistamisel
- lastel on võimalus nukukesi meisterdada, joonistada, voltida, värvida, punuda, lõigata, kleepida ja puutööd teha
- eriliste jõulupakendite töötoas saab voltida paberist, kartongist ja papist kauneid, lõbusaid, praktilisi, lihtsaid ja ka keerukaid pakendeid ja karbikesi, samas ka kaunistada neid ajaleherosettide, nööbiripatsite, paelte, lipsude ja palju muu ilusaga
- vaibakojas proovi vaiba kudumist, see on täiesti tasuta
- põnevust pakub kedervarre või vokiga ketramine, käsi või trummelkraasiga kraasimine, villakammidega kammimine
- igaüks saab ehteid meisterdada nii endale kui kuusele riputamiseks, materjalideks pärlid, traat, lõng, vill, nahk, metall, klaas, vits, puu ja muu
- maiasmokkadele trühvlite valmistamine
- ilugurmaanidele kookosrasvast, sheavõist ja oliivõlist seebide keetmine
Enamik õpitubades osalemise hind jääb vahemikku 15 kuni 75 krooni, vaid trühvlite valmistamine ja seebi keetmine on kõrgema tasuga.
Päeva lõpetuseks ootame teid meie maja ärklisaali, kus kell 15.00 algab Eesti Mandoliinide Orkestri jõulukontsert.
Muusikakollektiivi eestvedaja ja kunstiline juht on Olavi Kõrre. Orkestris mängivad muusikud Pärnus, Põlvast, Võru-ja Harjumaalt. Kontserdil kõlavad igihaljad jõulumeloodiad ning solistina astub üles mitmekordne Pärnu Suupillifestivali laureaat Melani Tali, kelle lummav suupillimäng ei jäta kedagi ükskõikseks.
"Raamist väljas"sügissonaadiks saanud kott on leidnud seekord uue "raami" ja tiksub nüüd seinakellana oma aega. Craftwergi pere sosistas välja uue kotiteema, sellise intrigeeriva, et pani loovuse mõtted juba ka tiksuma....nojaa, kui oled korra sõrme andnud.... Eks ta raske nüüd ole ka, kui mõelda, et viimaste aegade põhiliseks "daami aksessuaariks" on olnud laudabotikud ja käed küünarnukkideni värskelt pügatud aroomikates lambavillakuhjades.
Tervitatavad on aga sellised ühistegemised ja- teemad. Sünnib alati midagi uut, põnevat, erinäolist. Vaata neid, oma isetegemise lugudega kottide sügisalbumit siit .
