Reede, 25. september 2009

Seenetab

Kui korilase hing tunneb rõõmu juba kevadel esimeste umbrohuliblede tärkamisest ja mahlade voolamisest, siis suvelõpus- sügisel saabub ikka tõeline piduaeg. Eriti mükomaanidele. Eelmistes postitustes sai kirjutatud seenemaailma mikroelanikest ja teises etnoseenendusest, sedakord siis seened kulinaarses võtmes. Hea Aili Saaremaalt tõi külakostiks imehäid lehter-kukeseeni, seesuguseid pole mina veel mandrilt leidnud.

Lehter-kukeseen (Cantharellus tubaeformis)


Häid seeni ei ole ju kunagi küll. Suur oli kiusatus kõik need värskelt pannile lüüa, siiski õnnestus mul osad kenasti talvevarudesse jätta nii külmutatud kui kuivatatud kujul:


Viimane moodus on üks vanimaid säilitamise viise ja sobib eriti just õhukese viljalihaga seentele, nagu kukeseened, mustad torbikseened aga ka paksemad puravikud, neid peaks enne kuivatamist viilutama. Kuivatades säilitavad seened hea maitse ja rikkalikult oma aroomi.
Ja lõpetuseks midagi maitsemeeli eriti erutavat ehk lehter-kukeseenemoos.
Retsepti leidsin Irma Järvineni, Lasse Kosoneni, Marita Joutajärvi raamatust "Parimad söögiseened ja maitsvaimad seenehõrgutised". Potti läksid värsked lehter-kukeseened, vesi, palsamiveiniäädikas, loorberileht, nelk, pipraterad, sool ja moosisuhkur (mina kasutasin küll tavalist suhkrut). Ja keetsin nagu moosi ikka.
Silma jäi see hoidis just sellepoolest, et autorid lubavad võrratut maitseelamust koosluses lambapasteediga. Viimane on aga meie lambatalu menüüs ikka. Eriti mihklipäeva aegu.

Neljapäev, 24. september 2009

Puugipask, mahasadanud pilved ja taevased seened

"Märganud sellist pealkirja, võib lugeja nõutust tunda. Puuk oma väljaheitega, lendavad seened ja meteoroloogiline ilming talle täiesti sobimatus keskkonnas - peab omama head fantaasiat, et selliseid eriskummalisi asju vaimusilma ette manada. Ja kui kõik need raskesti ettekujutatavad asjad on korraga ühes lauses koos, siis peab tunnistama, et tegemist on arusaamatu lausega. Seda, et ühisnimetaja puudub, märkab ju kohe", nii kirjutab ajaloolane ja etnoloog Aivar Jürgenson.
Tema põnevat kirjutist saab täies mahus lugeda siin.
Ja sama autori magistritöö Etnomükoloogilised perspektiivid eesti rahvatraditsioonis kokkuvõte ning raamatu "Seened kultuuriloos" tutvustus


Väärt lugemine!

Kolmapäev, 23. september 2009

Käsitööpäev

26. septembril algusega kell 14 toimub villapäev Vikero käsitöökaupluses Hospidali 3 Pärnus.


Õpitoa teemadeks:


Viltimine- juhendaja Heli Targa (vilditoa kohad on täis).


Lambavilla töötlemine-kraasimine, kammimine, ketramine. Praktilised näpunäited ja töövõtted. Kaasaegsete käsitöötarvikute tutvustus- juhendaja Julika Roos MTÜ Vanad Oskused.


Olete oodatud!

Esmaspäev, 21. september 2009

Lähme turule!

MTÜ Maarja-Magdaleena Gild ja sõbrad on algatanud toreda ja vajaliku ettevõtmise.
26. septembril alustab esimene Pärnu Taluturg, asukohaga Steineri aias Pühavaimu 8 (Pärnu Kunstide Maja vastas).

Nendepoolne tutvustus siin:


PÄRNU TALUTURG – kohalik, lihtne ja hea


Turul saab korvi ja põske pista head ja paremat – kodus küpstetatud leiba, nõgesekotlette, rüübata peale võilillekohvi Lisaks veel erinevad ürdisegud, üllatava sisuga moosid, mesi, marjad ja loomulikult kohalik köögivili, lihaleib, kodune sepik, saunas suitsutatud sink, ulukiliha ja juustupatsid.

Huvilistel on võimalus tutvuda ketramise-kraasimise ning korvipunumise algtõdedega, kuulata head pillimuusikat ning vestelda mõnusas juturingis mõttekaaslastega ja kuulata teemasid võililleveinist võilillekohvini, nõgesekotletist kukke ja päikest saanud kanamunadeni, mahlakonjakist naturaalse energiajoogini. Lastele pakuvad meisterdamislusti Pärnu Loodusmaja õpetajad.

See turg on ka inimestevahelise suhtluse ja teineteise leidmise kohaks ning teeviidaks vanade, lihtsate ja toimivate lahenduste suunas.


Lisateavet turul kauplemise kohta:

Herdis

tel. 5536321



Neljapäev, 17. september 2009

Hallitab


Pole vist palju inimesi, kes rõõmustavad selle üle, et toidukraam nende külmkapis hallitama hakkab. Mina ootasin seda pikisilmi. Nimelt on mul käsil väike katsetus teha kitsepiimast valgehallitusjuustu, midagi Camembert´i laadset. Kirjavarast võtsin juhendiks ette Tim Smith`i "Kodutehtud juustud" ja Väino Poikalaineni suurepärase "Juustutehnoloogia". Aga nagu ikka minu puhul, kipun tegema oma "tehnoloogiat" ja mööndusi etteantud retseptides. Nii kasutasin enda läbiproovitud juustutegu, võttes piima kalgendamiseks ja juustumassi moodustamiseks appi ainult laabi. Ja peategelase, valgehallituseseene Penicillium candidum kultuuri näppasin ühelt poest ostetud valgehallitusjuustu pinnalt.
Targad raamatud lubavad, et 5 päeva möödudes on juustupinnal näha õrna hallituskihti. Minu juustutükikestel ei juhtunud ka nädala möödudes mitte kui midagi, välja arvatud see, et nägid nad välja pehmelt väljendudes mittesöödavad. Tänahommikune vaatlus andis aga lootust eksperimendi õnnestumisest vähemalt väliselt. Minijuustukeradele on hakanud moodustuma õrn valge hallitusekiht, mille kohta prantslased kasutavad nimetust " juustu õitsemine ".
Nüüd peab jätkuma piisavalt kannatust lasta juustudel korralikult valmida ja loota, et valge kooriku all küpseb ka parajalt kreemjas tekstuur.

Kolmapäev, 9. september 2009

Koer läks karja....

12. ja 13. septembril 2009 toimuvad Jaani talus järjekordsed karjaajamise koolitused koostöös Swedun Paimennuskoulu`ga.
Juhendajaks Kimmo Klossner Soomest.
Seekord võtavad koolitusest osa bordercollie`d, lühikarvaline collie, austraalia karjakoer ja austraalia lambakoer.
Tänaseks on kõik koertega osalejate kohad täis, küll aga pakume võimalust osaleda pealtvaatajana.
Lisateave: tel 5218299 Julika või tel 5065705 Joel
e-mail: julika@jaanitalu.eu joel@jaanitalu.eu

"Iga inimlaps peab värskelt maailma tundma õppima. Iga koerakutsikas kannab maailma endas. Inimesed on nende tarkuse välja tõrjunud- kogunud muuseumidesse, raamatukogudesse, õpitud eriteadmistesse. Koera tarkus on veres ja kontides".


Donald McCraig

Teisipäev, 1. september 2009

Kitsepiimajuust

Armastus käib ikka kõhu kaudu. Nii tulid meile esimesed kitsedki läbi kitsejuustuvaimustuse. Kui korra oled proovinud, siis enam ilma ei saa.
Meie suvede lahutamatuks osaks on värske, oma kitsede piimast valmistatud juust, truuks kaaslaseks tomat ja basiilik.

Aga vahel kui juust õiget vormi ei võta, saab temast kreemjuust, seekord siis vaniljemagus koos põldmurakamoosiga.

Ehk on sügise poole rohkem aega süveneda põhjalikumalt juustuvalmistamise põnevasse maailma ja panna meie oma "juustukoopasse" küpsema juba midagi pikemaajalist.
Hea punaveini kaaslaseks.

Pudrumäed ja piimajõed

Neid esimesi pole küll kusagilt paista, kuid piima..... kitsepiima voolab sõna otseses mõttes sel suvel juba jõgedena. Kui alles hiljuti olin suhteliselt skeptiline sellise "kalamehe" jutu peale, mil keegi juhtus rääkima, et tema kitsed annavad ikka mitmeid liitreid piima päevas, siis nüüd tunnistan, et tõsijutt.
Mitmed kitsekasvatuse käsiraamatud kirjutavad, et kits on vähenõudlik loom, saab hakkama ka kesise toidulauaga. Aga nii nagu lehm, lüpsab ka kits seda, mida tema sööb. Ja kui süüa on vähe, on vähe ka piima, sest mingit madalat lambarohtu see loom juba näksima ei hakka. Ennemini seisab päev otsa aia taga ja annab endast häälekalt märku.
Tänavune suvi on soosinud head taimekasvu, nii jätkub karjamaadel kitsedele hästi rikkalikku ninaesist. Samuti on kitsekari julgust kogunud ja teeb nüüd pikemaid söögirännakuid kodust kaugemal võsastunud kraavipervedel.

Jaani talu kevadine kitse-ja lambakarjamaa.

Hilissuvine ädalapõld on kitsede lemmikpaik.

LinkWithin

.