Kolmapäev, 29. juuni 2011

Hansaaeg

Vallikääru aasal toimuvad 1.-3. juulil Pärnu Hansapäevad 2011. Hea vill ja heavillaseltsilised on igatahes kohal. Kohtume keskaja turul!



Esmaspäev, 20. juuni 2011

Jäärik

Tore ja asjalik nimetus isase lambatalle jaoks, just sellised parajad jäärikud nad ju ongi. Ja utik ehk utetall, selline hell ja õrn. Mõlemad sõnad leidsin oma viimase aja öökapiraamatust "Põllumajandusloomade söötmise ABC". Heldene aeg, lambakasvataja pöörab vahel ikka päris ära, eksole? Aga uskuge mind, kõik need näidisratsioonid, nuumnetokalorid ja lammaste mineraalelementide tarbenormid panevad mind eriti kiiresti uinuma :)
Väga asjalik on ka see pruun müügijäärik, kes saab juuli alguses alles 3-kuuseks. Sündinud kaksiktallena, ja ega tumepruun utikust õdegi palju kasvus alla jää- on mõlemad ikka tõelised purakad. Nuumnetokaloritega pole siin midagi pistmist, talled on kasvanud vaid emapiimal, heal heinal ja värskel karjamaarohul. Sellist valikut peame oma karjakasvatuses õigeks, ehk ülemäärased jõusöödad ja muud lisandid jäägu ikka nuumloomadele, kes seepeale kiirelt lihakeredena lõpetavad. Sellekohast head nõuannet ja ladusat lugemist leiab Maavillase kodulehelt loomaarst Ants Kuksi karjatervise rubriigist.
Pruun jäärapoiss oli juba sündides nõnda kenakese vormiga, hea meel oleks teda elule jätta. Et oma karjas talle eriti tööd pakkuda pole, panemegi jääriku müüki. Tegu on ristandjääraga, kel emaks Saaremaa päritolu valge maalammas, isaks rootsi peenvillane jäär Olev. Viimaselt ka kena pruuni karva vill. Et emal peenemat sorti ühekihiline vill ja isalt peenvillane, siis talledelgi kena peenike säbar seljas. Emaliini pidi on tumedaid tallesid ennegi olnud, aga loomulikult ei saa lubada, et pruun või tumepruun värv ka jäärapoisilt edasi kandub. Ilmvõimatu see muidugi pole.
Niisiis, kui Sa oled sellest jääratallest huvitatud, helista või kirjuta mulle:


Tel. 5218299 Julika Roos
E-post: julika@jaanitalu.eu


Jäärik on sündinud 03.04.2011. Olemas isa- ja emapoolsed põlvnemisandmed, hind: 120€.
Jaani talu lamba- ja kitsekari on haigustevaba, karjastaatus M1. Kitsed on CAE-vabad.

Hiljem lisatud: Jäärik on müüdud!

Kui oled huvitatud kevadistest jääradest, siis Jaani talus on veel pakkuda mõned põnevad ristandjäärikuid (emad kohalikud maalambad, isad ahvenamaa või rootsi peenvillased jäärad). Müüa ka kaks puhtatõulist rootsi peenvillalamba pruuni jääratalle.

Helista, kirjuta, küsi lisa!

Sellest tallest ei saa kindlasti selle aasta jaanikujäära, ja hästi tore oleks kui ka jõulujäära mitte :)

Neljapäev, 16. juuni 2011

Pojeng - jumalate soosik

Antiik-Kreeka tervenemisjumala Asclepiuse armukadedus oma lemmikõpilase Paeoni vastu kasvas nii suureks, et sekkuma pidi peajumal Zeus ise. Kaitsmaks Paeoni, muutis ta tolle imekauniks lilleõieks, keda hakati kutsuma samuti Paeoniks. Sellest nimest tuleneb palju hilisem nimetus Paeonia, ametlik ja teaduslik nimi ilutaimele, keda meie tunneme pojengina.

Pojengi jumalikkusest pajatavad ka pea paari aastatuhande tagused ülestähendamised ja uskumused Vana-Hiinast. Maal, mida peetakse pojengi kodumaaks usuti, et tema kasvatamist soosivad jumalad - seal kus kasvab pojeng, kaovad kurjad vaimud. Kes hoolitseb nende kaunite ja siidiste õite eest, saab osa lille ilust ja headusest....


Oleme meiegi saanud alati osa nende ilust ja headusest- kus iganes on me kodu ja aed, seal õitsevad pojengid.
Minu pisuke kiire kuduminegi sai seekord pojengilõhnaline, suvesoe ja head mõtted sees :) Sallisahtlisse ootama oma aega koos teiste omasugustega siin ja siin.

Nende kaunite suveõite ilu on nukralt üürike. Aga selle üle ei pea me mitte kurvastama, sest igast närbunud õiest saab ju küpsete viljadena taas uue algus.
Ja kui teil on ehk soov ise kogeda pojengi tervendavat mõju, siis siin üks keskajast pärinev uskumus:
Pojengi viljadest tehti pärlid, mida kanti kaelas 40 päeva. Pärlite suuremat mõju usuti siis, kui vilju niisutati püha veega ja need olid aetud punasele niidile nõelaga, mida varem polnud keegi kasutanud.


Kolmapäev, 1. juuni 2011

Lauda lõhn man

Nii võib just lõppenud pika maikuu kohta öelda küll. Meie talus sel aastal siis laudakuu.

Lauda sees ja ümber.

Kahekümne päeva jooksul tihedalt sündimisi, ehk poegis suurem enamus põhikarja uttesid. Tallesid sai tõesti palju-palju! Ja kui ma siin kevadel soovisin karjatäienduseks pruune ja kirjusid lambaid, siis neid tuli uhkesti. Ainult kaks valget talle oligi, ja needki natukese pruuniga "määritud". Tundub aga, et kahe ahvenamaa jäära asemel käisid uttesid rõõmustamas sokud lähedalt metsast, sest justkui metskitsede talled enamus "affe" lastest tõesti välja näevad- pealt pruunid, kõhualune ja taguotsa "peegel" heledat karva :)

Üht lambaema ei huvita põrmugi, mis värvi on tema tallekeste sabaalused.
Peaasi, et lõhn on oma.


Rohkem pilte kevadistest talledest siin pildialbumis.


Lauda taga.
Kui me kuue aasta eest talvehakul Jaani talu esimest korda vaatamas käisime, sai ostuotsus tehtud kiirelt. Oluline osa oli selles kindlasti ka talus võrdlemisi hästi ja algupäraselt säilinud kõrvalhoonetel- suurel aidal ja maakivist laudal. Ehitis, mida ilmselt tänapäeval enam keegi loomapidamiseks vaevalt ehitama hakkaks, sai sel aastal 100 aastat vanaks. Iseenesest pole see veel ühe hoone jaoks miski vanus. Kuid siiski piisav, et ilmutada siin-seal lagunemise märke. Eriti rutakat ja ähvardavat lagunemist märkasime lauda taga nurgas, see vajas kiiret sekkumist ja teadmisi. Abi leidsime Eesti Vabaõhumuuseumist, kus pikaajalised kogemused traditsioonilise taluarhitektuuri vallas. Et maakivimüüri taastamine oli huvipakkuv ka teistele, saigi koostöös muuseumiga korraldatud koolituspäevad.
Sel ajal, kui laudast kostis järjekordsete uute tallekeste esimest määgimist, käis väljaspool tõsine lammutamine ja uuesti ehitamine. Hulk asjalikke ja toimekaid mehi oli koos, üks vapper naine nende hulgas.

Veelkord tänud kõikidele osalejatele ja Eesti Vabaõhumuuseumile. Koolituspäevade pilte saab vaadata siin. Lisan lähiajal piltidele ka seletusi.

Lauda sees on nüüd vaikus, lambapered kolisid kõik suvistele karjamaadele kosuma ja kasvama.
Lauda ümber kõpitseme meie jõudumööda edasi, vana aus maakivihoone vajab ja väärib korrastamist. Mina ise vajan aga hädasti lambapuhkust! Nii et laudalõhnalisi ja villalisi postitusi siia niipea ei ilmu. Ja kui ehk mõni lambapilt juhtub, siis seoses karjakoerte koolitamise teemadega. Või hea küll, mõni villajutt vast ikka ka :)

Erinevatest koolitustest tuleb aga juttu kindlasti, sest suvi on just see aeg, mil Jaani talu õpiõuel hea toredete ja tarkade inimestega kokku saada. Kohtumiseni!












LinkWithin

.