teisipäev, 31. jaanuar 2012

Elu võimalikkusest maal

"Lambad on meie elu väga palju muutnud ja mõjutanud. Tänu neile avastasime enda jaoks borderkollid ja maremma-abruzzi tõugu koerad. Lambad on meid kokku viinud paljude toredate lambakasvatajate ja käsitöölistega. See on väärtus, milleni me linnas elades poleks kunagi jõudnud."
Ja nii ongi :)
Maaelu viis kokku ka väga toredate inimestega ajakirjast "Maakodu", kes meie tegemised jutu sisse ja pildi peale panid. Pikemalt ajakirja veebruarikuu väljaandes.
Jutu kirjutas Kristel Kirss, pildid tegi Sven Arbet.

Tüdruku jalad on pikad-pikad, aga pardike on väike.

Tulime maale...ja võtsime lambad

esmaspäev, 23. jaanuar 2012

Ainult pildid

Kui tervet ei jõua, tee pool....
Poolikuid asju on mul oi kui palju, nüüd lisandus veel. Aga vähemasti pilte sain koerte päevikusse natuke pandud ja lisan juurde. Ehk jõuan täna kogu meie koerapesa albumisse.
Ja edasi siis juba juttu ka- töötavatest karjakoertest ja nende koolitamisest Jaani talus.

laupäev, 21. jaanuar 2012

Ketrama koerakarva Tartusse

Koerakarvalõngast valmistatud kudum on armas, soe, pehme ja sõbralik - täpselt selline, nagu Su enda neljajalgne lemmik.

Hea koerakarva omanik! Ootan Sind koerakarva ketramise õpituppa, mis toimub 25. veebruaril, algusega kell 12 Antoniuse Gildi Meistritemaja saalis (asukohaga Lutsu tn. 5 Tartus).


Teeme juttu:


- koerakarvast kui iidsest käsitöömaterjalist;
- koerakarva omadustest;
- sellest, mida tasub tähele panna, kogudes koerakarva lõnga valmistamiseks;
- kuidas koerakarva pesta ja säilitada;
- koerakarva kasutamisest koos teiste loomsete kiududega;
- koerakarvase lõnga pesemisest


Asume asja kallale:

- Sorteerime ja nopime koerakarva ja lambavilla;

- Kraasime (trummelkraasi ja käsikraasidega) koerakarva eraldi ja koos lambavillaga;- Ketrame kedervarre ja soovi korral ka vokiga;
- Korrutame lõnga ja valmistame lõngavihi haspli või viipsipuuga


Koolitus maksab 25.- EUR.


Hinna sisse kuulub 5-tunnine õpituba, kirjalik materjal käsitletatavatest teemadest, materjal kraasimiseks ja ketramiseks (erinevad lambavillad). Väike kohvi- ja teepaus koos suupistetega.
Käsitöövahendite pärast ei pea Sa muretsema, võtan kõik vajaliku kaasa. Mõned on mul müügiks ka- kedervarred ja käsikraasid. Aga muidugi, too võimalusel oma töövahendid koos koerakarvaga samuti ühes.


Palun võta eelregistreerimiseks ühendust e-meili teel: julikaroos@hotmail.com või helista mulle telefonile 5218299.
Peale registreerimist saadan koolituse arve.
Eelregistreerimine toimub kuni 18.veebruarini.

Kohtade arv on piiratud (10 osalejat).


Hiljem lisatud: 25.veebruari koolituse kohad Tartus on täis.
Anna oma soovist mulle aga kindlasti teada: julikaroos@hotmail.com
Aitäh!




Kohtumiseni!


Julika Roos
Jaani talust Pärnumaal

Pildil: erinevat "tõugu" koerakarvalõngad, kedratud kedervarre ja vokiga.

neljapäev, 19. jaanuar 2012

Mmm...angoora

Vaniljejäätis on kõige parem - selline mõte mul pähe tuli, kui olin pestud ja kuivatatud angooralõnga uuesti vihti kerinud ning seda valget kuhilat vaatasin. Kui arvukatest ahvatlevatest jäätisepakkumistest valin ma välja ikka jäätise, mis puhas klassika, siis ketrusköögis on aina põnevam maitsta uusi materjale.
Ketrasin angoora küüliku villakarva esimest korda. Ja piisas, et olla juba täielises vaimustuses. Seda kiudu on nii- nii mõnus kedrata!
Kahtlen, kas ma nüüd üldse tahangi pikka aega lambavilla kätte võtta :)
Et saada ettekujutust, millega tegemist, otsustasin teha esimese lõnga puhtast angoorast. Mind võlus angoora kiu peensus, siidine pehmus ja ilus läige. Soovisin seda kõike ka lõngas edasi anda ja nii valisin ketrusviisiks kammketruse. Päris puhas kammlõng see siiski ei ole, sest ettevalmistamisel ei kasutanud ma villakamme, vaid tihedaid Louet`i käsikraase. Kasutasin neid ainult niipalju, et kiudu veidi korrastada.
Angoora on kodumaine, Vaike talu Merikeselt ja Airilt, kes peab Eestis suurimat ning tõenäoliselt ka ainukesest farmimõõtu angoora küülikute kasvandust.
Vaniljejäätise maiustamisega võib väga kergesti liiale minna, eriti kui see on tehtud sellise retsepti järgi. Leevendust ja pehme pai teeb siis kaelale üks õrn ja imesoe angoorane sall.

Nojah, selle pildi asemel peaks tegelikult olema nüüd sallipilt :) Aga küll ta tuleb.
Olge terved!

esmaspäev, 9. jaanuar 2012

Karjakoerte pesa

Hetkel on küll asjalood sedasi, et kui rahvaloendaja jõuaks ankeedi täitmisel sinnamaani, kus küsimus ametinimetuse kohta, siis vastaksin esimese hooga: "Koerakarva ketraja."
Natuke järele mõeldes aga, et peamiselt ikka lamba- ja koera(karja)kasvataja. Sest kui sul on 10 koera, siis see juba on kari :)
Ketramine on kahtlemata väärt amet, mis vajab aina harjutamist ja täiendamist ning võiks vabalt täita kõik päevad. Seda tööd on aga veelgi toredam teha, kui kohe käepärast võtta head ja erisugust lambavilla. Ja küll on hea, kui lambakasvatuse juures on sul abiks truud kaaslased, kes töö kergemaks ja kindlamaks teevad.
Jaani talu võtab üha rohkem töötavate karjakoerte suuna. Me elame koos tublide karja ajavate bordercollie`dega ja karja kaitsvate maremma-abruzzi lambakoertega. See on meie elu, siin on koera elu. Teistmoodi enam ei oska ja ei tahakski.
Et meie tegemisi, teadmisi ja kogemusi paremini huvilistele edasi anda, kolime koerateemadega üle uude päevikusse.
Oled lahkesti kutsutud külastama meie karjakoerte pesa siin.
Praegu on leheküljed veel päris tühjad, aga õige varsti tuleb nii juttu, pilte kui ka asjaomast õppematerjali.



neljapäev, 5. jaanuar 2012

Bobik

Kaks hästi vahvat vanaprouat tulid suve alguses sooviga, et ketraksin nende koerte karvast lõnga. Olin lahkelt nõus. Läksime koerakarva vaatama. Seda oli terve auto pagasiruum täis! Ketran terve aasta, mõtlesin siis. Ega palju mööda pannudki, nüüd üle poole aasta möödas, ikka ketran ja kotitäied ei näita kahanemise märke :)
Küsisin, kelle karv on? Üks suur kotitäis vana-inglise lambakoera jagu. Ohkasin- see pole karv, mis kuuluks mu lemmikute hulka. Varasemad kogemused selle tõu karvaga ei pakkunud kohe üldse ketramise naudingut, päris palju nägin eelnevalt vaeva, et tulemusega võiksin rahule jääda. Aga lubadus on lubadus. Nii see kotitäis mu koju ikkagi rändas.
Vana-inglise lambakoer ehk bobtail (Eestis hellitavalt bobik) on võrdlemisi vana tõug. Päritolult inglane, nagu nimigi ütleb. Nimetus bobtail (tömpsaba) tuli aga sellest, et koertel kupeeriti sabad, kuna Inglismaal kehtinud koeramaksust olid vabastatud töökoerad. Just mahalõigatud saba oli märk sellest, et tegu on töökoeraga.
Omaaegsest tublist ja sitkest töökoerast, kes aitas karjustel lambakarju koos hoida ja neid liikvele ajada, on tänaseks päevaks saanud aretuse tulemusel tore karvane lemmikloom, kel algsed tööomadused võrdlemisi tagasihoidlikud. Rikkalikku karva on aegade jooksul aina atraktiivsemaks aretatud, algupärastel oli see tunduvalt tagasihoidlikum. Siiski oli seda piisavalt palju, nii pügasid karjused koos lammastega ka oma bobtaile, kuna koerte karv kippus pulstuma ja viltuma. Tänu heale vildistumisele kasutati vana-inglise lambakoera pügatud karva ka heade soojade esemete viltimisel.
Niisiis asusin koerakarva koti kallale võrdlemisi suure eelarvamusega. Sain aga hoopis meeldiva üllatuse osaliseks, kui leidsin toredat pikakiulist imeilusat beežikat ja pruunikat karva. Igaks juhuks küsisin uuesti üle, kas tegu ikka vana-inglase karvaga. Selgus, et koer elab mereäärses kodus ja selline kliima on mõjutanud tema karva sedavõrd, et standardile vastav helehall kasukas on muutnud värvi. Kiud oli ilus pikk ja pehme, lausa lust ketrajale. Koera valge karvkatte osa oli aga ootuspärane, küllaltki lühike, sekka jäika pealiskarva ja palju pusasid. Imeilusad beežikad-pruunikad toonid tegid meele rõõmsaks, lõng tuli ilus, nii sain hakkama ka tõrksama valgega. Igatahes koeraomanik jäi rahule. See ju peamine. Ja mina ise ikka ka :)

Kahjuks ei anna pilt edasi neid mõnusaid- mahedaid looduse toone. Selle vana-inglise lambakoera pehmeid pruunikaid karvu ketraksin kohevaks lõngaks uuesti iga kell. Valge osa aga jätaksin hea meelega viltijatele :)
Heledama lõnga koerakarv on kraasitud kokku sama värvi lambavillaga, tumedam on puhas koerakarvane lõng (tellija soovil). Valges lõngas on lambavill pooleks koerakarvaga.
Ühekordse koerakarvase lõnga korrutasin kokku ühekordse lambavillase lõngaga. Kõiki lõngasid pesin koerašampooniga ja vanutasin hästi kergelt. Koerakarva lõngale iseloomulik karvasus hakkas välja tulema juba lõnga vihti seades.

Millised lõngad valmivad teise vanadaami koerakarva varudest, sellest juba mõnel teisel korral. Etteruttavalt mainin, et ilusad pehmed toonid pärinevad puudlilt ja lõuna-vene lambakoeralt.

LinkWithin

.