esmaspäev, 23. aprill 2012

Heleda häälega

"Minu oma talitab nagu täis perenaine muistegi: niipea kui suu paotab, on sead kannul. Õige perenaise hääl on magusam kui teise mehe rukkis".
Sedasi mõistis Vargamäe Andres vastata oma riuklikule ja salamisi üleaedse perenaise ja tema "heleda jaale" järgi õhkavale naabrimehele. Tea, kas Soomemaalgi omad Pearud ja Andresed raamatulehtedel tõde ja õigust nõutavad, Krõõda moodi heleda häälega karjakutsujad on nad kenasti filmilindile võtnud küll.
Ja ega see praegugi teistmoodi ole kui omal ajal Tammsaare mail. Karja tuleb ikka kokku kutsuda. Jaani talus ka. Pikalt - pikalt vokaale ja rõhutatult konsonante! Heledal häälel muidugi.

Utiutiutiuti - määbää, ja kohale need lambukesed enamasti jooksevad. Kui ei tule, võtame karjakoerad appi.

SimoSamiSiiriSeppoSaara - borderikamp on kui üks mees kohe kohal, tavaliselt siis Magna poiss ka, kes muidu aeg-ajalt kõrvad lukku paneb.

TinnaTinnaTinna - peab natuke kauem ootama ja kannatust varuma, sest karjavalvekoeral on oma arusaam kohale tõttamise vajadusest ja kiirusest.

DonnaDonnaDonna - peab veelgi rohkem kannatust varuma, kuni muldvana valvekoer jõuab. Enamasti on tähelepanu teravam, kui enne on veidi hullatud noorte borderipoistega.

Kitsekitsekitse - reeglina jooksevad kitsed kohale kiiresti, uudishimu on lihtsalt nii suur.

Tiptiptiptip - kanad tulevad igast ilmakaarest, unustades naadilehed põõsaste all ja vihmaussid mullas. Kui juba kutsutakse, siis kindlasti ka midagi antakse. Tibukutse peale tulevad tavaliselt sama kiiresti kassid.

Kissukissukissu- hakkab üks madin ja kostavad potsatused, kui lakapealselt või rehealusest kassiparv alla lendab. Neid on meil üksjagu, arv on vahelduva suurusega. Mõnikord kolivad meie kassid naabrite juurde ja meile seab ennast sisse jälle mõne teise naabri kass, mõne viib rebane. Piisab ka, kui hüüda kaht põhiemandat - Miiat ja Juulit. Siis samuti kogu pere platsis.

Hanehanehane - see kutse justkui rohkem enda jaoks, haned lärmavad tegelikult iga kutsumise peale ühtemoodi. Neil on ju alati ütlemist.

Kuidas sina oma karja kutsud?

Seotud postitusi: Karjalaskepäev.


kolmapäev, 11. aprill 2012

Karjatamispäev

Pühapäeval, 27. mail toimub Jaani talus Pärnumaal Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühingu eestvedamisel karjatamispäev.

Rohkem teavet leiad tõuühingu kodulehelt.

Jaani talu bordercollie Magna. Foto: Anne Soovik

teisipäev, 10. aprill 2012

Heimtali

Heimtali laadal käimine on saanud juba traditsiooniks. Igati mõnus ja lahe on seal muuseumi õuel alati, lahked laadakorraldajad ja tore käsitöörahvas müümas ning ostmas. Ja aina toredamaks läheb, kui lisanduvad sellised üritused.
"Käi ja koo 2012" ehk üleriigiline kõndivate kudujate võistlus 12. mail Heimtali laadal.

Klõpsi pildil, näed suuremalt

Vahva ettevõtmine, mille juures mulle meeldib vaat et veel kõige rohkem kuulutus vardakottide rentimisest :) Vardakotte on muidugi hästi tore ka ise teha, õpetuse leiab käsitööraamatust "Mõned nopped kihnu näputööst", Viljandi Kultuuriakadeemia 2005.
Kui peaksin kudumisvõistlusest osa võtma, siis mulle passiks kõige rohkem Vormsi neidude - naiste pildil oleva kõige parempoolse osaleja roll - lõngakera hoidmine.
Nii et jah, parem jään oma liistude ehk ketramise juurde. Seda me laadal seltsis ka teeme ja soovi korral näitame ning õpetame teistelegi.
Käi ja koo ja kõnni sisse Hea Villa Seltsi telki, sest eks ole ju nii, et kõige parem lõngakera vardakotti pistmiseks on ikka enda kedratud!

Pika otsimise peale leidsin ühe kihnu õpetuse järgi ammu aega tagasi õmmeldud vardakoti pildi. Tegin selle kingituseks heale sõbrale - tema on lisaks ketramisele ikka tubli kuduja ka :)


LinkWithin

.