Leivahullamised

Tükil ajal pole ise leiba küpsetanud. Leivaastjagi toanurgas nõnda hõredaks kuivanud, et annab pragude vahelt sisse piiluda. Aga leivapojuke seal kuival ilusasti olemas-ootamas. Sooja dushiga saab astja jälle tihedaks ja leivajuuretise elule. Uue leivateo tahaks nüüd kohe kibekiiresti ette võtta, sest sattusin sellisele vahvale Ragne kokkamise päevikule.
Nojah, olen ikka vanarahva moodi arvanud, et rukkileib on eestlase põhitoit ja kõik muu leivakõrvane. Selles päevikus on nüüd mõnusalt ja tänapäevaselt 2 in 1 leivakõrvane hoopis leiva sisse pugenud. Vali mida soovid, maitsed on magusast soolaseni.

Kalendrikevad tuli...

...meile eile sellega, et Johanna (8-aastane) kraamis välja Kivirähki raamatu "KAKA JA KEVAD", pidades kõige asjakohasemaks veelkord üle lugeda raamatu nimilugu.

"...Nad armastasid teineteist väga ja kallistasid iga päev mitu korda, palju rohkem kui varblased".


Kevadet!

Laupäevased õpitoad

Klõpsates pildil näed suuremalt ka.

Vähe villa, palju salli

Väga vahva ja põneva salli meisterdamise õpetus Marianne poolt Craftwergi päevikus.
Sallid on mu erilised lemmikud ja kulunud linad olen ka ikka kõik ilusasti alles hoidnud :) Villa poole pealt aga söendan siin nõu anda, et vabalt võib kasutada ka tumedat tooni villasid. Kui Sul on parasjagu naturaalseid, looduslikke tumedaid villatupse... pestes ei anna need värvi mitte.
Huviga jään ootama Craftwergi uut postitust!

Punane oleks rumal

"Vanemad vokid on enamus värvimata (...). Uuemal ajal on hakatud vokke veel enam kollaseks peitsima ja sellest on saanud rahva seas arvaminegi, et muu värv ei sobi vokile, kuna "punane oleks rumal ja musta keegi ei taha".

Nii kirjutab Ella Koern oma magistritöös Lõngavalmistamisest Eestis.Tartu Ülikool, aasta oli siis 1942.

Ja mina nuputasin, miks üks mu vana vokk küll sedasi kollaseks on võõbatud, aga nüüd sain teada, et pole ta mitte ainult vana, vaid moekas veel pealegi.
Aitäh Liisile, kes viite saatis.