Inne jüripäeva es tohi maa sisse mulku tsutsata, sis tege pikne pal`lu kahju. Nõndamoodi arvati Urvaste kandis. Ja Rõuge rahvas teadis öelda, et jüripaeva peeti tooperäst-pikset pelätäs. Ümmer maja es tohi midagi tettä.
Meie pere ei liigutanud sel jüripäeva aegu mitte lillegi, mulgust maasse suskamisest rääkimata :) Ehk oligi sest abi, et otse talu kohal kärgatanud äike ja sähviv pikne lõi hoopis lähedal asuva saarepuude salu suurimasse ja vanimasse puusse. Ehk oli ka abi vanarahva tarkusest, kes tare ehitas ikka sinna, kus kaitseks olid juba puud kõrgumas.
Olin just minemas läbi äikesevihma sinnasamasse saarte lähedale karjamaale, et hommikul poeginud tallekesega utt varju alla tuua (kogu muu kari oli tuhatnelja juba ise lauta kihutanud), kui kõrvulukustav kõmakas käis. Oleksin läinud vaid minutike varem, ega edasi siit tahagi nüüd mõelda....
Oo, seda puud vaadates ei taha edasi mõeldagi. Mäletan ka lapsepõlvest vanaema jagatud tarkuseteri pikse eest hoidumise kohta.
VastaKustutaVaat kui suudaks selle elektri kuskile purki tagavaraks panna- jätkuks tükiks ajaks. Nüüd ainult kulutas jõudu vaese puu peal. Lohutuseks vaid see, et Joelil vähemalt ilusat puitu meisterdamiseks võtta!
VastaKustutaPühamürgel, see puu näeb välja kui vihmaga kasvand porgand.
VastaKustutaNjaa, kasvad sajandi, hävined millisekundiga… aga õnneks Sinul ja uttedel läks õnneks.
VastaKustuta