Käisime eile Põlvamaal, täpsemalt Süvahavval. Heavillaseltsilistena koos. Võtsime kaasa oma head-paremad pestud lambavillad ja viisime ketruseks väikesesse villavabrikusse. Natuke oli koerakarva ka kaasas.
Veel vast ainuke omalaadne, kus lõngaks saab kedrata ka väikest kogust villa, oma soovi järgi. Aga seda me just soovisime, saada enda erivärviliste lammaste erinevad villad eraldi erivärvilisteks kedratud. Kamba peale tuli kokku päris märkimisväärne kogus villa, nii et suutsime villavabriku perenaise Reeda päris ära ehmatada oma villabussiga. Aga hullu pole midagi, juba õige pea saame oma villadest kätte head lõngad. Et need head on, olen juba kogeda saanud, sest tööd tehakse seal väikestel villamasinatel tõesti asjatundlikult ja südamega.
Asjatundlikult ja südamega tegutseb Reet ka oma põhitegevuses, sealsamas lähedal asuvas Süvahavva Loodustalus. Kasvatab erinevaid ürte, maitse- ja ravimtaimi, valmistades neist erinevaid teesegusid. Ja teeb muudki õiget ja head asja. Looduse keskel, kahe jalaga maas....nii võtab Süvahavva Loodustalu oma tegemised kokku. Omalt poolt lisaksin veel meele ja maitsega, sest mina sain seal küll sellise "ürdilaksu", et nüüd võtan kindlasti taas käsile oma unarusse jäänud maitsetaimede põllunduse. Jalad maa peal, meeled pilvedes :)
Mõned pildid said villavabrikus ka üles võetud:
Vill saab vanal kraasimise(vati) masinal villavatiks.
Heidemasinalt tulnud heiderullid sõidavad liftiga ülemisele korrusele, kus asub ketrustuba. Reeda sõnul ainuke lift muidu nii tasasel Põlvamaal :)
Ja sellisel, horisontaalsel ketrusmasinal, mida Eestis on teadaolevalt olnud ainult kaks, saabki heidest lõng.
Haspel, millel valmis lõng keritakse vihti. Samal hasplil töötas ka Reeda ema. Ja Reet juba nooruses isegi, andes teistele haspeldajatele puhkust.
Tööle pandi meid kõiki ka. Pildil keerutab Riina villavihti tokiks.Ja lõpetuseks külaskäik Süvahavva Loodustalu ürdimaale:
Tore ja asjalik päev oli. Tänud Süvahavva rahvale, kes meid nõnda kenasti vastu võttis ja hea tunde andis. Peast käis läbi mõtegi, et kui meie perel poleks juba oma mõnusat talupesa siin Pärnumaal, siis tahaks olla seal...
Tõeliselt kosutav ja õpetlik väljasõit oli, palavusest hoolimata! Aitäh ka vaprale autojuhile Joelile! Ei ole just kerge päev otsa soojas autos naiste jutuvadas vastu pidada :)
VastaKustutaHei, Merike! Jutuvada oleks meil jätkunud vast veel mitme Põlvamaa otsa peale.
VastaKustutaKui nüüd palavus välja jätta, siis on Joel meie kõrval aga juba kõvasti karastunud :)
Huvitav, kas ehk ka villad juba lõngaks saanud? Merike läheb septembri keskel sinnakanti, saame võib-olla juba varemgi kätte. Uurime Reeda käest.