Antiik-Kreeka tervenemisjumala Asclepiuse armukadedus oma lemmikõpilase Paeoni vastu kasvas nii suureks, et sekkuma pidi peajumal Zeus ise. Kaitsmaks Paeoni, muutis ta tolle imekauniks lilleõieks, keda hakati kutsuma samuti Paeoniks. Sellest nimest tuleneb palju hilisem nimetus Paeonia, ametlik ja teaduslik nimi ilutaimele, keda meie tunneme pojengina.
Pojengi jumalikkusest pajatavad ka pea paari aastatuhande tagused ülestähendamised ja uskumused Vana-Hiinast. Maal, mida peetakse pojengi kodumaaks usuti, et tema kasvatamist soosivad jumalad - seal kus kasvab pojeng, kaovad kurjad vaimud. Kes hoolitseb nende kaunite ja siidiste õite eest, saab osa lille ilust ja headusest....
Oleme meiegi saanud alati osa nende ilust ja headusest- kus iganes on me kodu ja aed, seal õitsevad pojengid.
Minu pisuke kiire kuduminegi sai seekord pojengilõhnaline, suvesoe ja head mõtted sees :) Sallisahtlisse ootama oma aega koos teiste omasugustega siin ja siin.
Nende kaunite suveõite ilu on nukralt üürike. Aga selle üle ei pea me mitte kurvastama, sest igast närbunud õiest saab ju küpsete viljadena taas uue algus.
Ja kui teil on ehk soov ise kogeda pojengi tervendavat mõju, siis siin üks keskajast pärinev uskumus:
Pojengi viljadest tehti pärlid, mida kanti kaelas 40 päeva. Pärlite suuremat mõju usuti siis, kui vilju niisutati püha veega ja need olid aetud punasele niidile nõelaga, mida varem polnud keegi kasutanud.
Pojengid on imelised aga õitsevad kahjuks nii ruttu ära.
VastaKustuta